[MUL] Mulgi sõnaraamat

ommene ~ ommen <ommentse, ommentset ~ ommest> homne ▪ ta tah´t päeväge kik´k ärä tetä, ommentses jäije raasike ta tahtis päevaga kõik ära teha, homseks jäi natuke; ommentse päeväge ei jõvva kikke tüüd ärä tetä homse päevaga ei jõua kogu tööd ära teha; tal olli kikk ommenes valmis tett tal oli kõik homseks valmis tehtud. Vrd ommelin, ommenin

üle|ommene <üle|ommentse, üle|ommentset> ülehomne ▪ üleommentses lubas´ joba lume sadame akate ülehomseks lubas juba lund sadama hakata; ma ei jõvva üleommentset ärä uuta ma ei jõua ülehomset ära oodata; üleommentsest pihta mia ämp ei tule ülehomsest alates mina enam ei tule