[MUL] Mulgi sõnaraamat

on´n1 <onni, .onni>
1. onn; õlgedest või kuuse- ja lepaokstest varikatus ▪ mea sääl onnin küll ei eläs, ma lääs säält kuulmed ja nägemed mina seal onnis küll ei elaks, ma läheks sealt kuulmata ja nägemata (nii et keegi ei kuule ega näe); juurvillä pääle tetti onni juurviljade peale tehti varikatused. Vt un´n2, Vrd urdas, urgas, üt´t
2. riidest kattega vanker ▪ tartlistel olli kik´k onneg ratta, käisiv Karksi laadal, valge rõõvas olli pääl tartlastel olid kõik kattega vankrid, käisid Karksi laadal, valge riie oli peal