[MUL] Mulgi sõnaraamat

oras <orasse, orast ~ orase, orast>
1. oras ▪ oras om katen lehen oras on kahes lehes; kuju võtap orasse kinni kuiv võtab orase kasvu kinni (põuast). Vt lauk2
2. palja alakeha kohta ▪ ku vanast hame last ärä es kata, sis üteldi kitsi lääve orasel kui vanasti särk last [alakehast] ära ei katnud, siis öeldi, et kitsed lähevad orasele (st kui suguelundid paistsid)

oras|ein <oras|einä, oras|.einä> orashein (Elymus repens) ▪ oraseinä om repi vaheld läbi kasunu orasheinad on trepi vahelt läbi kasvanud. Vrd näiu|ein, sard|ein