[MUL] Mulgi sõnaraamat

otsate <otsate, otsatet Krk> , otsatu <otsatu, otsatut>
1. otsatu, lõpmatu ▪ sii tii olli küll otsate see tee oli küll otsatu (väga pikk)
2. ilmatu, väga suur ▪ sii aaste kasusive otsatu suure kapsta sel aastal kasvasid otsatu suured kapsad. Vrd ilma2, ilmatu, ma|ilma, põhjatu, .tuitu