[MUL] Mulgi sõnaraamat

aig|päe <aig|päevä, aig|.päevä> tähtpäev ▪ eilä olli suur aigpäe eile oli suur tähtpäev. Vrd aig|aig

anne|päe <anne|päevä, anne|.päevä> annepäev, 26. juuli ▪ annepäeväl süüdi lammast annepäeval söödi lammast

einä|maari|päe vt einä|maarja|päev

einä|.maarja|päe <einä|.maarja|päevä, einä|.maarja|.päevä> , einä|maari|päe <einä|maari|päevä, einä|maari|.päevä> heinamaarjapäev, 2. juuli ▪ einämaarjapäeväl ei või niiti nõgla taga aia heinamaarjapäeval ei tohi niiti nõela taha ajada; einämaaripäeväl ei tohi kuhja tetä, sis või pikne selle palame lüvvä heinamaarjapäeval ei tohi kuhja teha, siis võib pikne selle põlema lüüa

.engi|päe <.engi|päevä, .engi|.päevä> hingedepäev ▪ engipäe om talvekuu tõisel päeväl hingedepäev on novembrikuu teisel päeval; engipäevä paiku käive sandi hingedepäeva paiku käivad sandid

jaagupi|päe <jaagupi|päevä, jaagupi|.päevä> jaagupipäev ▪ jaagupipäe om 25. einäkuu päe jaagupipäev on 25. heinakuu päev (25. juuli). Vrd jaak, jaaka|päe

jaaka|päe <jaaka|päevä, jaaka|.päevä> jaagupipäev (25. juuli) ▪ jaakapäeväl saavat suuein ravvas ümmer muudet, nõnda et temät ei saa enämp niita Krk jaagupipäeval saavat soohein rauaks ümber muudetud, nii et teda ei saa enam niita; jahul lää jaakapäeväl koi sissi jahule läheb jaagupipäeval koi sisse. Vrd jaagupi|päe, jaak

jaani|päe <jaani|päevä, jaani|.päevä> jaanipäev ▪ jaanipäevä ommuku aet õige vara kari väl´lä jaanipäeva hommikul aetud kari õige varakult välja; jaanipäevä üüse om kikk einä ja lillikse rohi, pal´lald kasteein ei jole Krk jaanipäeva öösel on kõik rohud ja lilled (arsti)rohuks, ainult kastehein ei ole; jaanipäevä üüse ei või magade, sis lää lina maha Krk (vns) jaanipäeva öösel ei või magada, siis läheb lina maha (st linataimed vajuvad maha). Vrd jaan´, jaanibe

jalg|päe <jalg|päevä, jalg|.päevä> van jalapäev, teolise tööpäev mõisas ilma hobuseta ▪ egäl talul olli mõisan jalgpäevi tetä igal talul oli mõisas jalapäevi teha

jüri|päe <jüri|päevä, jüri|.päevä> jüripäev, 23. aprill ▪ udu enne jüripäevä tähendep kül´mä suve udu enne jüripäeva tähendab külma suve

karja|.laskmis|päe <karja|.laskimis|päevä, karja|.laskmis|.päevä> karjalaskepäev ▪ karjalaskmispäeväl aeti kari edimest kõrda väl´lä karjalaskepäeval aeti kari esimest korda välja [laudast]

karuse|päe <karuse|päevä, karuse|.päevä> Hel karusepäev, maretapäev, 13. juuli ▪ karusepäeväl pannas raud einä sissi karusepäeval pannakse raud heina sisse (heinakõrs muutub kõvaks). Vrd mareta|päe

.käädre|päe <.käädre|päevä, .käädre|.päevä> 17. märts, käädripäev ▪ käädrepäeväl tule kärblistel elu sissi käädripäeval tuleb kärbestele elu sisse

.küindle|päe vt .küünle|päe

künni|päe <künni|päevä, künni|.päevä> , künnü|päe <künnü|päevä, künnü|.päevä> künnipäev, 14. aprill, kevadiste põllutööde alguspäev rahvakalendris ▪ küindlepäeväst om kümme nädält künnipäeväs küünlapäevast on kümme nädalat künnipäevani; künnüpäevän sis sor´kvet san´t savvage maad, ka maa om sula künnipäeval siis torkivat sant sauaga maad, kas maa on sula

künnü|päe vt künni|päe

.küünle|päe <.küünle|päevä, .küünle|.päevä> , .küindle|päe <.küindle|päevä, .küindle|.päevä> küünlapäev, 2. veebruar ▪ naese käesive küindlepäeväl kõrtsin puna jooman, punast viina, et põse punatses lääs naised käisid küünlapäeval kõrtsis puna joomas, punast veini, et põsed punaseks läheksid; kui küindlepäevän nii pal´lu päevä pas´tap, et miis obese sel´gä saap karate, sis saap iki einä tetä kui küünlapäeval nii palju päikest paistab, et mees hobuse selga saab hüpata, siis saab ikka [suvel] heina ära teha

lauritse|päe <lauritse|päevä, lauritse|.päevä> lauritsapäev, 10. august ▪ vanast tapet sikk lauritsepäeväs, temäl lännu ais manu vanasti tapetud sikk lauritsapäevaks, temale läinud hais juurde. Vt laur´

lehe|risti|päe vt risti|päe

linnu|risti|päe vt risti|päe

.maari|päe ~ .maari|päev <.maari|päevä, .maari|.päevä> Hls Krk maarjapäev, 25. märts ▪ maaripäeväl anti sigadel võti kätte, õhtu anti lakatsit vähä viil maarjapäeval anti sigadele võti kätte, õhtul anti laket natuke lisaks (sead pidid endale ise väljast toitu otsima, lisatoitu anti ainult õhtul); maaripäevä aig akkas päevä si´lm vett juuskme maarjapäeva ajal hakkab päikese silm vett jooksma (lumi ja jää sulab)

madise|päe <madise|päevä, madise|.päevä> , madisse|päev <madisse|päevä, madisse|.päevä> madisepäev, 24. veebruar ▪ madissepäeväl mardikidel ja mutukidel luuvvas en´g sissi, akkave engitsem madisepäeval luuakse mardikatele ja mutukatele hing sisse, hakkavad hingitsema

mareta|päe <mareta|päevä, mareta|.päevä> karusepäev, maretapäev, 13. juuli ▪ maretapäeväs pidive einä tett oleme 13. juuliks pidid heinad tehtud olema; küindlepäevä sula ja maretapäevä põud om näl´lä emä (vns) küünlapäeva sula ja maretapäeva põud on nälja emad. Vt karuse|päe

.mihkle|päe ~ .mihkle|päev <.mihkle|päevä, .mihkle|.päevä> mihklipäev, 29. september ▪ kui mihklepäeväs puulehe maha om lännu, sis om kah maarjapäeväs lumi lännu kui mihklipäevaks puulehed maha on langenud, siis on ka maarjapäevaks lumi läinud; mihklebä üüse aap kaal´ villatse lõnga katik, ninda pal´lu kasuvet mihklipäeva öösel ajab kaalikas villase lõnga katki, nii palju kasvavat

märdi|päe ~ märdi|päev <märdi|päevä, märdi|.päevä> mardipäev ▪ akati aikselt rihet pesmä, sis sai märdipäeväs rihe pesset hakati aegsasti reht peksma, siis sai mardipäevaks rehi pekstud; ku märdipäevän jõel jää pääl, sis om ka maarjapäevän pääl kui mardipäeval jõel jää peal, siis on maarjapäeval ka peal

nigule|päe < ~ nigule|päevä, nigule|.päevä> nigulapäev ▪ talvine nigulipäev om kuvves detsember ja kevädine üessas mai talvine nigulapäev on kuuendal detsembril ja kevadine üheksandal mail. Vrd nigulas

nime|päe <nime|päevä, nime|.päevä> nimepäev ▪ vanast olli sündümise päe nimepäe vanasti oli sünnipäev nimepäev

näki|päe <näki|päevä, näki|.päevä> näguripäev ▪ küll om sii kah näkipäevi nännü küll on see ka näguripäevi näinud; mia ole oma velle peräst pal´lu näkipäevi nännü ma olen oma venna pärast palju näguripäevi näinud. Vrd näku|päe, nätt|päe, nätu|päe

näku|päe <näku|päevä, näku|.päevä> Trv näguripäev, kehvus ▪ ma ole kikk näkupäevä ärä nännu, ole les´k ollu ja aigusen ja ädän ma olen kõik näguripäevad ära näinud, olen lesk olnud ja haiguses ja hädas. Vrd näki|päe, nätt|päe, nätu|päe, viletsus

nätt|päe <nätt|päevä, nätt|.päevä> Hel näguripäev, kehvus ▪ ole küll nättpäevi ja viletsust nännu olen küll näguripäevi ja viletsust näinud. Vrd näki|päe, näku|päe, nätu|päe

nätu|päe <nätu|päevä, nätu|.päevä> Krk näguripäev, kehvus ▪ nätupäevi om nätt kah näljapäevi on ka nähtud. Vrd näki|päe, näku|päe, nätt|päe

nääri|päe <nääri|päevä, nääri|.päevä> uusaastapäev, 1. jaanuar ▪ nääripäevä aigu ollive kange külmä uue aasta algul olid kõvad külmad

paastu|.maarja|päe <paastu|.maarja|päevä, paastu|.maarja|.päevä> paastumaarjapäev, 25. märts ▪ paastumaarjapäeväl ütelts sedäsi: os temä kündlekuu ollu, temä külmetes naise levä taigne sissi käsepidi paastumaarjapäeval öeldakse nii: oleks see küünlakuu olnud, külmetaks see naise käsipidi leivataigna sisse; ku paastumaarjapäeväs vii otsa kokku jooseve, tule ää keväd Krk (vns) kui paastumaarjapäevaks veeotsad kokku jooksevad, tuleb hea kevad

pauli|päe <pauli|päevä, pauli|.päevä> Hel paavlipäev, 25. jaanuar ▪ sel´ge paulipäe tõotep ääd suve, pilvine ja tuuline paulipäe alba suve selge paavlipäev tõotab head suve, pilvine ja tuuline paavlipäev halba suve

.piitre|päe <.piitre|päevä, .piitre|.päevä> peetripäev, 29. juuni ▪ piitrepäe om suure suve ürgüse päe peetripäev on südasuve alguse päev

puul´|päe <puul´|päevä, puul´|.päevä> laupäev ▪ puul´päe om meil sannapäe laupäev on meil saunapäev. Vrd .lauba, .puul´ba

päe ~ päev <päevä, .päevä>
1. päev ▪ päevä tuleve ja lääve päevad tulevad ja lähevad || päe-päevält päev-päevalt ▪ päe-päevält lää inimen vanepes päev-päevalt jääb inimene vanemaks || päeväst .päevä vahetpidamata ▪ päeväst päevä muutku orjati mõisat vahetpidamata muudkui orjati mõisa; .päise .päevä päeva ajal, keset päeva ▪ päise päevä varastets ja nägijet ei ole keset päeva varastatakse ja nägijat ei ole; ütsik|päev paaritu nädalapäev ▪ ütsikpäevil es akade tüüd paaritutel päevadel ei alustatud tööd (esmaspäev, kolmapäev, reede)
2. päike ▪ päe olli maan-ilman üleven päike oli veel üsna kõrgel; egä vanast päeväge es anda õhtut, perän päevä iki ega vanasti päikesega ei lastud õhtule, pärast päikeseloojangut ikka; kellä käänets perrä päevä või vastu päevä kella keeratakse päripäeva või vastupäeva. Vrd päike

päe|ilm <päevä|ilma, päevä|.ilma> Krk päikesepaiste; päikseline ilm ▪ õvven olli päeilm õues oli päikeseline ilm; nüid tulli joba päeilm kah väl´lä nüüd tuli juba päikesepaiste ka välja

pär´kmes|päe vt pärkmuse|päe

pärkmuse|päe <pärkmuse|päevä, pärkmuse|.päevä> , pär´kmes|päe <pär´kmes|päevä, pär´kmes|.päevä> pärtlipäev, 24. august ▪ pär´kmespäevä aig akkave pääsukse ärä lendäme pärtlipäeva ajal hakkavad pääsukesed ära lendama. Vt pär´k2, .pärtel, .pärtle|päe, .pärtlis|päe

.pärtle|päe <.pärtle|päevä, .pärtle|.päevä> pärtlipäev, 24. august ▪ täempe om pärtlepäe täna on pärtlipäev. Vrd pär´k2, pärkmuse|päe, .pärtel, .pärtlis|päe

.pärtlis|päe <.pärtlis|päevä, .pärtlis|.päevä> pärtlipäev, 24. august ▪ tule pärtlispäeväl meile! tule pärtlipäeval meile!. Vrd pär´k2, pärkmuse|päe, .pärtel, .pärtle|päe

pööri|päe <pööri|päevä, pööri|.päevä> , pöörü|päe <pöörü|päevä, pöörü|.päevä> pööripäev ▪ ku pööripäe müüdä lää, sis akkas päe orja puul oidme (knk) kui pööripäev mööda läheb, siis hakkab päev orja poole hoidma (st tööaeg jääb lühemaks). Vrd käänäp, päevä|käänäp, pöörik

pöörü|päe vt pööri|päe

pühä|päe <pühä|päevä, pühä|.päevä> pühapäev ▪ pühäpäe võis karjalait´s kavvep magade pühapäeval võis karjane kauem magada. Vrd pühäbe

risti|päe <risti|päevä, risti|.päevä> Krk Hel ristipäev, taevaminemispüha ▪ ristipäevä aigu pidi käüme lavvakirikun ristipäeva ajal pidi armulaual käima || lehe|risti|päe leheristipäev ▪ leheristipäe om üit´s nädäl enne suurt ristipäevä leheristipäev on üks nädal enne suur ristipäeva; linnu|risti|päe linnuristipäev ▪ linnuristipäe om kait´s nel´läbet enne suurt ristipäevä linnuristipäev on kaks neljapäeva enne suurt ristipäeva; uisa|risti|päe ussiristipäev ▪ uisaristipäe om lõikuskuu sehen, sis jääve uisa uimätses ussiristipäev on augustikuus, siis jäävad ussid uimaseks

rüä|.maarja|päe <rüä|.maarja|päevä, rüä|.maarja|.päevä> Hls rukkimaarjapäev ▪ rüämaarjapäe om lõikuskuun rukkimaarjapäev on augustis

saama|päe <saama|päevä, saama|.päevä> saamapäev, saagi saamise päev ▪ kik´k om puha söömäpäevä, aga ei_jole mitti saamapäevä Krk (knk) kõik on ikka söömapäevad, aga mitte saamapäevad

.seitsme|magaje|päe <.seitsme|magaje|päevä, .seitsme|magaje|.päevä> seitsmemagajapäev, 27. juuni ▪ kui seitsmemagajepäeväl sadap, sis sadap seidse nädälit jutti Hls kui seitsmemagajapäeval sajab, siis sajab seitse nädalat järjest

.seitsme|velle|päe <.seitsme|velle|päevä, .seitsme|velle|.päevä> seitsmevennapäev, 10. juuli ▪ seitsmevellepäeväl mälestets seidset velle, kes ukka saive Hls seitsmevennapäeväl mälestatakse seitset venda, kes hukati. Vrd .seitsme|magaje|päe

selli|päe <selli|päevä, selli|.päevä> piltl sellipäev, logelemispäev ▪ ku pühäbe joove, sis iisebe piav sellipäevi kui pühapäeval joovad, siis esmaspäeval peavad sellipäevi; eilä olli laadapäe, täempe sellipäe Krk eile oli laadapäev, täna [on] sellipäev

suve|päe ~ suve|päev <suve|päevä, suve|.päevä> suvepäev ▪ küll olli lämmi suvepäe küll oli soe suvepäev

talve|päe ~ talve|päev <talve|päevä, talve|.päevä> talvepäev ▪ talvepäevä olliv lühükse talvepäevad olid lühikesed

teo|päe <teo|päevä, teo|.päevä> teopäev, mõisale tehtav tööpäev ▪ miul o perätu neit_teopäevi är tett Krk mul on päratu palju neid teopäevi ära tehtud

.tuhka|päe ~ .tuhka|päev <.tuhka|päevä, .tuhka|.päevä> tuhkapäev, vastlapäevale järgnev kolmapäev ▪ tuhkapäeväst nakas paastuaig tuhkapäevast algab paastuaeg

.tuuma|päe ~ .tuuma|päev <.tuuma|päevä, .tuuma|.päevä> toomapäev, 21. detsember ▪ tuumapäeväl tetti maja kõrda toomapäeval tehti maja korda (koristati puhtaks); enne jõulu kolm päevä om tuumapäe kolm päeva enne jõule on toomapäev. Vrd toomas

tõnisse|päev ~ tõnisse|päe <tõnisse|päevä, tõnisse|.päevä> tõnisepäev, 17. jaanuar ▪ tõnissepäeväl käänd karu tõise kül´le tõnisepäeval keerab karu teise külje

uisa|risti|päe vt risti|päe

ussi|maarja|päe <ussi|maarja|päevä, ussi|maarja|.päevä> ussimaarjapäev, 8. september ▪ ussimaarjapäeväl lääve uisa puhkame ussimaarjapäeval lähevad ussid puhkama

vasla|päe <vasla|päevä, vasla|.päevä> Hls Krk vastlapäev ▪ vaslapäe tetti vasla lingu vastlapäeval lasti vastlalingu. Vrd liha|eide

viidi|päe ~ viidi|päev <viidi|päevä, viidi|.päevä> Trv viidipäev, 15. juuni ▪ viidipäeväl olli perämine aig kapstit kükite viidipäeval oli viimane aeg kapsaid istutada

viilepi|päe ~ viilepi|päev <viilepi|päevä, viilepi|.päevä> viilupipäev, 3. mai ▪ viilepipäeväl küliti ernit viilupipäeval külvati herneid

.vol´mre|päe <.vol´mre|päevä, .vol´mre|.päevä> Trv volbripäev ▪ vol´mrepäe olli tähtraamatun kirjan volbripäev oli kalendris kirjas

äri|päe ~ äri|päev <äri|päevä, äri|.päevä> argipäev, äripäev ▪ peräst pidu tulep äripäe pärast pidu tuleb argipäev; mis temä tääd pühäbest või äripäeväst! mis tema teab pühapäevast või argipäevast!

üü|päe ~ üü|päev <üü|päevä, üü|.päevä> ööpäev ▪ miu poig jäi üüpäeväs vangi minu poeg jäi ööpäevaks vangi; kik´k ma väl´lä pinse, kos ta tuu üüpäiv olli Hel kõik ma välja pinnisin, kus ta selle ööpäeva oli