[MUL] Mulgi sõnaraamat

päiel <.päidle, päielt ~ päield> pöial ▪ vanamiis lit´s kirbu päidle küüdsege lavva nuka pääl purus vanamees litsus kirbu pöidlaküünega laua nurgal katki; ma akka päidlit kudame ma hakkan pöidlaid kuduma (kinda pöidlaosi). Vrd päkk, päss1, täie|tap´p, täi|.tapje

päiel|poiss <päiel|poisi, päiel|.poissi> pöialpoiss. Vrd päiel|põn´n

päiel|põn´n <päiel|põnni, päiel|.põnni>
1. pöialpoiss ▪ laste lemmik olli tillike päielpõn´n laste lemmik oli väike pöialpoiss. Vrd päiel|poiss
2. härjapõlvlane ▪ nii ku päielpõnni, lühikse ja tillukse nagu härjapõlvlased, lühikesed ja tillukesed. Vrd ärjä|põlveline, ärjä|põlvlane