[MUL] Mulgi sõnaraamat

päiel|põn´n <päiel|põnni, päiel|.põnni>
1. pöialpoiss ▪ laste lemmik olli tillike päielpõn´n laste lemmik oli väike pöialpoiss. Vrd päiel|poiss
2. härjapõlvlane ▪ nii ku päielpõnni, lühikse ja tillukse nagu härjapõlvlased, lühikesed ja tillukesed. Vrd ärjä|põlveline, ärjä|põlvlane