[MUL] Mulgi sõnaraamat

pärdik <pärdigu ~ pärdiku, pärdikut>
1. ahv, pärdik ▪ pärdigu kiskleve puu otsan ahvid kisklevad puu otsas. Vrd määr´|kas´s
2. piltl veiderdav inimene; inetu olend ▪ sihandse pärdikuge es saa õiget juttu aija sellise veiderdajaga ei saanud õiget juttu ajada