[MUL] Mulgi sõnaraamat

põõn <põõna, .põõna>
1. põõn, puidust põikliist ▪ ta lei usse põõna purus ta lõi ukse põõna katki
2. riideriba, rõiva seljaosa laiendus vms ▪ põõnage palitu om nüid moodun põõnaga mantlid on nüüd moes
3. piltl löök, hoop ▪ käänä tal üit´s põõn anna talle üks hoop. Vrd mats2, mük´s1, pauk, põmm1, tüm´m