[MUL] Mulgi sõnaraamat

põndak <põndagu ~ põndaku, põndakut> põndak, kuiv kõrgem koht niidul või põllul; väike küngas ▪ põndaku pääl vili äste ei kasva kõrge kuiva koha peal vili hästi ei kasva; kuhja lava tetäs iki kõrgebe põndakide pääle kuhjalava tehakse ikka kõrgemate põndakute peale. Vrd pents, põndas, põndsik, põnt, põnts1