[MUL] Mulgi sõnaraamat

põrm <põrmu, .põrmu>
1. raas, kübe ▪ ei ole jahu põrmugi mati põhjan ei ole jahu kübetki nõu põhjas; aja põrmu ka ei ole ajaraasugi ei ole; ta ei mõista mitti põrmugi ta ei oska mitte üldse. Vrd kübe, küben, pihk, pude1, raas1
2. pihu, peenike puru ▪ marglasi olli õhtu ku pihu ja põrmu sääski oli õhtul nagu pihu ja põrmu; tuha põrm om mahan tuhapuru on maas. Vt pihu