[MUL] Mulgi sõnaraamat

paik2 <paiga, .paika> paik, lapp, riide- või nahatükk ▪ latse pükstel olliv paik paiga pääl lapse pükstel oli lapp lapi peal; pastlel pannas paik ala, püksil pannas pääle paik pastlale pannakse paik alla, pükstele pannakse paik peale; paik olli pant paa perse paik oli pandud paja põhja alla. Vrd lap´p1, lip´p2, lop´p1