[MUL] Mulgi sõnaraamat

pihik1 <pihigu ~ pihiku, pihikut>
1. käisteta taljes jakk, pihik ▪ pihik olli ame pääl pihik olli särgi peal; emä panni latsel pihigu selgä ema pani lapsele pihiku selga. Vrd pihak, .talja
2. pihtkuub ▪ esänd pan´d punatse pihigu ja sinitse püksi jalga isand pani punase pihtkuue [selga] ja sinised püksid jalga. Vrd jak´k2