[MUL] Mulgi sõnaraamat

pirtu <pirtu, pirtut> Krk peru, perutaja; äkiline ▪ pirtut obest mia ei taha peru hobust ma ei taha; üit´s pirtu om, ku ta pel´läs´ inimesel ligi tulla üks perutaja on, kui ta kartis inimesele lähedale tulla. Vrd peeran´t, peerus´k, peru1, pirts, piruk2, tor´m