[MUL] Mulgi sõnaraamat

kirjuteme <kirjute, kirjude>
1. kirjutama ▪ kirjuten kirja sääl ja anden naise kätte! oleks pidanud kirjutama kirja seal ja andma naise kätte!; kae, kas sa lus´kit vai liudu piät kirjuteme Hel vaata, kas sa lusikaid või liudu pead kirjutama (vanasti öeldi haridust ihkavatest naistest); kas kellegil om otsa kirjutet, mis ta om kas kellelgi on otsa ette kirjutatud, mis ta on (st inimese sisse ei näe); sõs loeti ette tõstarmen´t, mis mehe puult maha kirjudet olli siis loeti ette testament, mis mehe poolt tehtud oli
2. kirjama, mustriga kaunistama ▪ maagelõng olli kirjutetev lõng, sellege kirjutive ammit maagelõng oli kirjamise lõng, sellega kirjati pluuse