[MUL] Mulgi sõnaraamat

pugu <puu, pugu, illat pukku>
1. linnu pugu ▪ kana om puu kangest täüs söönü kana on pugu väga täis söönud; õtsik om liiva täis, terä om puu sihen lihasmagu on liiva täis, terad on pugu sees; sul´gluumel om egädel pugu lindudel on igaühel pugu (lindude kohta). Vrd õõtsik1
2. piltl kõht ▪ sellel pugu joba äste täüs (knk) sellel on pugu juba hästi täis (viimaseid kuid tiine või raseda kohta). Vrd kõtt, magu, pun´u1, vats

pugu|kaal <pugu|kaala, pugu|.kaala> Krk pugukael, kasvaja kaelal ▪ ku kedäki kaala pääle või lõvva ala kasvas, sii ütelts pugukaal, sii om ikki üit´s viga kui miski kaela peale või lõua alla kasvab, selle kohta öeldakse pugukael, see on ikka üks haigus. Vrd kasuje