[MUL] Mulgi sõnaraamat

punume1 <punude, punu>
1. punuma, põimima ▪ sii olli punut üük´ see oli punutud vöö. Vrd keeruteme, palmiteme, palmitseme, .pal´mme, .soandeme
2. nõeluma, paikama; kohendama ▪ ta os ammu lagunu ollu, ku ma ei os tat pununu see oleks ammu lagunenud olnud, kui ma ei oleks seda nõelunud || .kinni punume paikama ▪ ma punu kinni ta iki ma paikan ta ikka ära. Vrd .lap´me2, nõglume, .paikame, pusime

punume2 <punude, punu> jooksu panema, liduma ▪ ta panni kohe punume, es ooda kedäki ärä ta pani kohe jooksu, ei oodanud kedagi ära. Vrd kippame, ladime1, lidume, .liik´me1, lüdime1