[MUL] Mulgi sõnaraamat

jalg|rät´t <jalg|räti, jalg|rätti> jalarätt ▪ villatse jalgräti olliv talve talvel olid villased jalarätid; lõhuti ame ärä, tetti jalgrät´tes lõhuti särk ära, tehti jalarättideks. Vrd riba2

kaala|rät´t <kaala|räti, kaala|.rätti> kaelarätt (kandsid peamiselt mehed) ▪ kaalaräti ollive atlasest tett kaelarätid olid atlassist tehtud

kirmi|rät´t <kirmi|räti, kirmi|rätti> loorirätt, tüllrätik. Vt kir´m, pubenet

kodu|rät´t vt rät´t

kül´le|rät´t <kül´le|räti, kül´le|rätti> Krk (pruudi) puusapõll ▪ sõuke olli noorikul ümmer ja kül´lerät´t olli kül´le pääl vaipseelik oli noorikul ümber ja puusapõll oli külje peal. Vt palla|poolik

maa|rät´t <maa|räti, maa|.rätti> kodukootud rätik ▪ pernan an´ds mul kait´s maarätti, mis esi koeti, päärätti perenaine andis mulle kaks rätikut, mis ise kooti, pearätikut

nõna|rät´t <nõna|räti, nõna|rätti> taskurätt ▪ vanast meestel olli suurepe nõnaräti ku naestel vanasti olid meestel suuremad taskurätid kui naistel. Vt rät´t

pää|rät´t <pää|räti, pää|rätti>
1. pearätik; Mulgi rätt ▪ vanal aal es astu naene ilma päärätite üle põrmandu vanasti ei astunud naine ilma pearätita üle põranda (naine kandis kogu aeg rätti); päärätil olli pikk lai änd, kesk pääd kibrutide Krk Mulgi rätil oli pikk lai saba, keskelt kroogiti
2. alusrätik pealmise räti all kandmiseks ▪ kodun olli päärät´t pal´lelt, ilma päälmise rätite kodus oli alusrätik ainult, ilma pealmise rätita

pühi|rät´t <pühi|räti, pühi|rätti> käterätik, pühkimisrätik ▪ enne olli iki suurät´t, nüid õigats pühiräti Krk varem olid ikka suurätid, nüüd kutsutakse [neid] pühkimisrättideks || pühiräti kangas käterätikangas ▪ ma sääsi pühiräti kanga üles ma seadsin käterätikanga üles (kangastelgedele). Vrd suu|rõõvas, suu|rät´t

rät´t <räti, rätti> pearätt, rätt ▪ seantse räti olli, väikse narmakse olli veeren sellised rätid olid, väikesed narmakesed olid servas. Vrd rätik || kodu|rät´t kodus kantav pearätt, kodurätik ▪ ooda, ma võta koduräti ärä ja pane käitäve räti pähä! oota, ma võtan kodurätiku ära ja panen väljas käimiseks mõeldud räti pähe!; nõna|rät´t taskurätt ▪ pühi silmä nõnarätige ärä! pühi silmad taskurätiga ära!; nõnarät´te tetti pääräti kangast taskurätte tehti pearätiku kangast

suur|rät´t <suure|räti, suurt|rätti> Krk suurrätt ▪ võta suurrät´t ümmer, nõnda vilu om! võta suurrätt ümber, nii vilu on!; miul om kait´s suurträtti, tõine kodurät´t ja tõine kirikun käitäve mul on kaks suurrätti, üks kodune rätt ja teine kirikus käimiseks; tuul´ raput´s suureräti nukka lapa-lapa tuul raputas suurräti nurka lapa-lapa. Vrd sõba, sõpu, .sõuke

suu|rät´t <suu|räti, suu|rätti> käterätt ▪ suuräti viirde tetti pits käteräti äärde tehti pits; käteräti vanast õigati suuräti käterätte vanasti kutsuti suurättideks. Vrd pühi|rät´t, suu|rõõvas

ümmer|pää|rät´t <ümmer|pää|räti, ümmer|pää|rätti> (pealmine suur) pearätik ▪ ku küllä minti, panti valgel rätil ümmerpäärät´t pääle kui külla mindi, pandi valgele rätikule suur pearätik peale; tüdrikidel olli ümmerpäärät´t õhuke ku ärm (knk) tüdrukutel oli pearätik õhuke nagu härmatis