[MUL] Mulgi sõnaraamat

rögin <rögine, rögint> Hls Krk
1. rögin, korin ▪ igäven ädä kör´r, võtt ku körin ja rögin piltl igavene hädakönn, koriseb ja rögiseb. Vrd korin, kõrin1, rõgin
2. piltl põdur, haiglane ▪ seante rögin on ta ilmast ilma ollu selline põdur on ta alati olnud. Vt körin