[MUL] Mulgi sõnaraamat

rüüstik <rüüstigu ~ rüüstiku, rüüstikut> kärsitu, rahutu olend; marakratt, rüblik ▪ mede Õunik om õige rüüstikuse minnu Trv meie Õunik on õige rahutuks läinud; seantse rüüstikidega mea ole küll kimbun selliste marakrattidega olen ma küll kimpus. Vrd mara|krat´t, masuurik, röüstik, rüblik, surik