[MUL] Mulgi sõnaraamat

rahulik <rahuligu ~ rahuliku, rahuligu ~ rahulikut ~ rahuligu ~ rahuliku, rahulikku> rahulik ▪ rahuligu süämege inimen, tõist seast rahuligu ei ole rahuliku südamega inimene, teist sellist rahulikku ei ole; mul es ole rahulikut olekut, es saa magade mul ei olnud rahulikku olekut, ei saanud magada. Vt rahuline, Vrd vagalik, .vaikine