[MUL] Mulgi sõnaraamat

rehi <rehe, rehet ~ rehe, reht ~ rehte>
1. korraga kuivatatav ja pekstav vili, rehi ▪ ku ta kuju olli, sis akati üüse rehte pesme kui ta (vili) kuiv oli, siis hakati öösel reht peksma. Vrd rihe, rihi1
2. ruum vilja kuivatamiseks ja peksmiseks ▪ sis viiti rügä kodu rehe ala siis viidi rukis koju rehe alla. Vrd riha|alune