[MUL] Mulgi sõnaraamat

rigu <reo, rigu> reo, kurinahk ▪ ta om ku ilma rigu, egäüit´s tat kõneles ja naar ta on kui maailma reo, igaüks teda [taga] räägib ja naerab; nüid ta rigu sai kuulmeistres nüüd ta, reo, sai kooliõpetajaks. Vrd reo, reots, riu