[MUL] Mulgi sõnaraamat

.rihmame1 <rihmate, .rihma> Trv
1. rihmaga peksma, rihmama ▪ ta olli jälle rihmanu oma poisirajakut ta oli jälle peksnud rihmaga oma poisirajakat
2. kasukale kaunistusrihma peale panema ▪ temäl olli rihmat kasuk tal oli rihmadega kasukas. Vt rihmuteme