[MUL] Mulgi sõnaraamat

rondik <rondigu ~ rondiku, rondikut> Krk
1. ront, väljaulatuv puujuur ▪ rondigu olliv tii pääl mahan rondid olid tee peal maas; ma komisti rondigu vastu ma komistasin väljaulatuva puujuure vastu. Vrd rondsik, ron´t1
2. kronu ▪ keväde es ole süvvä ja laudan ollive pal´lald rondigu kevadel ei olnud süüa ja laudas olid vaid [hobuse]kronud. Vrd roni, ron´ks2, ron´tskam, ronu