[MUL] Mulgi sõnaraamat

rumm3 <rummu, .rummu>
1. kübarapõhi ▪ kübär olli pehme rummuge kübar oli pehme põhjaga
2. ratta tugev keskosa, rumm ▪ vankre ratta vajusiv rummuni sissi vankri rattad vajusid rummuni sisse
3. piiburumm ▪ vandoosige piibul olli kait´s rummu vandoosiga piibul oli kaks rummu
4. sõõr, rõngas, täpp ▪ mea osti rummege räti ma ostsin täppidega rätiku. Vrd rõngas, sõõr´1, tipp1, täpp