[MUL] Mulgi sõnaraamat

sõku <sõku, sõkut> Krk pahmas, rehepeksmiseks mahalaotatud suvivilja lade ▪ kolm obest olli sõku pääl kolm hobust oli pahma peal (sõtkumas); kige vanep olli sõku, miu esä ütel´ tapne kõige vanem [sõna] oli sõku, minu isa ütles tapned. Vrd pahmas, tapa, tape

sõku|laud <sõku|lavva, sõku|.lauda> Krk sõtkelaud, tallalaud ▪ okil olli ää sõkulaud, miul olli ää sõkku vokil oli hea sõtkelaud, mul oli hea sõtkuda. Vrd sõke|laud, sõki|laud

sõku|pois´s <sõku|poisi, sõku|.poissi> sõtkutaja, hobusepoiss rehe sõtkutamisel ▪ sii olli sõkupois´s, kes obesit ümmer tiiru ai see oli sõtkutaja, kes hobuseid ümberringi ajas. Vrd sõkuteje