[MUL] Mulgi sõnaraamat

.juuskje|sõl´m vt .juuskme|sõl´m

.juuskme|sõl´m <.juuskme|sõl´me, .juuskme|.sõl´me> Krk, .juuskje|sõl´m <.juuskje|sõl´me, .juuskje|.sõl´me> jooksev, libisev sõlm ▪ ärä panna lõnga juuskmesõl´me, pane ummsõl´me ära pane lõnga jooksvasse sõlme, pane umbsõlme

konna|pää|sõl´m vt sõl´m

kura|sõl´m vt sõl´m

pordu|sõl´m <pordu|sõl´me, pordu|.sõl´me Krk ~ pordu|sõlmi, pordu|.sõlmi Trv> umbsõlm, mille otsad on risti ▪ obest ei panna pordusõl´mege kinni hobust ei panda pordusõlmega kinni; pordusõl´m ei kurda kinni pordusõlm ei seisa kinni. Vrd umb|sõl´m

sõl´m <sõlme, .sõlme ~ sõlmi, .sõlmi>
1. sõlm ▪ nüit_ta pääsi ku sõlmest valla, nüid akas´ iki kasume nüüd ta pääses kui sõlmest lahti, nüüd hakkas ikka kasvama; kablal sõl´m sehen, ma võta selle sõlme valla nööril [on] sõlm sees, ma võtan selle sõlme lahti || konna|pää|sõl´m üle pöidla otsa seotav kangrusõlm; kura|sõl´m valesti tehtud sõlm, kergesti hargnev sõlm; ää|pidine sõl´m õigesti tehtud sõlm
2. jämedam koht kõrrel, varre osa, millele leht kinnitub ▪ oraseinäl om sõlmi sehen, egäst sõlmest aap võrsit orasheinal on sõlmed sees, igast sõlmest ajab võrseid

sõl´m|.nitse vt nitse

sõl´m|puu <sõl´m|puu, sõl´m|puud> Hel sõlgpuu; sarika penn ▪ sõl´mpuu olli vanast, pen´n om pääle saanu nimi sõlgpuu oli vanasti, penn on hiljem tulnud nimi. Vrd pen´n1, sulg|puu, sõl´g|puu

umb|sõl´m <umb|sõlme, umb|.sõlme ~ umb|sõlmi, umb|.sõlmi> umbsõlm ▪ umbsõlme om rasse valla võtta umbsõlme on raske lahti võtta; ärä sa umbsõlmi tetä, sedä ei saa peräst valla! ära sa umbsõlme tee, seda ei saa pärast lahti!