[MUL] Mulgi sõnaraamat

sõmer <sõmere, sõmeret>
1. sõmer ▪ või akkas joba sõmeres mineme või hakkab juba sõmeraks minema; ku like maa saap üles künnet, sii jääp sõmeres kui märg maa saab üles küntud, jääb see sõmeraks. Vrd sõmerjas
2. terake, väike osa ▪ sii mõni vabar, kate-kolme sõmerege see mõni vaarikas, kahe kolme seemneteraga; ruusa sõmerek om lännu kengä sissi kruusaterake on läinud kinga sisse. Vrd rüüm, sõmerik
3. sõre, jämedateraline ▪ jahu om siande ilus sõmer küll jahu on selline ilus sõre küll. Vrd sõre