[MUL] Mulgi sõnaraamat

suu|sõnaline ~ suu|sõnalin <suu|sõnalise, suu|sõnalist> suusõnaline, suuline ▪ õppus om suusõnaline õpetus on suuline; sii olli pal´t suusõnalin lubamine see oli ainult suusõnaline lubadus. Vrd suu|sõnage

sõnaline <sõnalise, sõnalist> Trv
1. sõnakuulelik ▪ sii lait´s om küll ää sõnaline see laps on küll hea sõnakuulelik. Vrd sõna|kuulelik, sõna|.võtja, sõna|.võtlik
2. sõnuja, kurja sõna pealepanija ▪ nüid ei ole kedägi sõnalist, ei ole pelgäjät kah nüüd ei ole ühtki sõnujat, ei ole kartjat ka