[MUL] Mulgi sõnaraamat

.süütme1 ~ .süütmä1 <.süütä, söödä> söötma ▪ kikk eläje om vaja ärä süütä kõik loomad on vaja ära sööta; sii luum kasvadide üles näpu vahelt süütän see loom kasvatati üles näpu vahelt söötes; sigu söödets neli kõrda päeväl sigu söödetakse neli korda päevas || käest .süütme lisatoitu andma ▪ kari jääss vara lauta, sõs piap käest süütme iki kari jääb vara lauta, siis peab lisatoitu andma ikka; ärä .süütme mürgitama ▪ sis ta olli ennest är süüten siis ta oli ennast ära mürgitanud. Vrd ihtiteme, ihvtiteme, kihtiteme