[MUL] Mulgi sõnaraamat

süid1 <süi, .süidü ~ .süidi> , süüd1 <süü, .süüdü>
1. süü, süüdiolek ▪ temäl ei saa süüdü anda temale ei saa süüd anda (st ei ole süüdi); velle vallatust om üit´s vass, sõsarel sületäüs süüdü (knk) venna vallatust on vaksa jagu, õel sületäis süüd (poiste ja tüdrukute patuelust). Vrd viga
2. põhjus ▪ mu emä nägis´ ilma süütä vaeva mu ema nägi ilma põhjuseta vaeva. Vrd .põhjus

süid2 <süi, .süidü ~ .süidi> , süüd2 <süü, .süüdü> (puu)toim, puusüü ▪ puul om süid mädänü puul on süü mädanenud. Vrd loim1, lõim1, toim