[MUL] Mulgi sõnaraamat

keedi|liha <keedi|liha, keedi|liha> Krk Hel keedetud liha ▪ mia sei liha pal´lalt, keediliha ma sõin ainult liha, keedetud liha

kikk2 <kiku, kikku> pikuti üle leiva lõigatud viil ▪ mia sei kate käe kikku ma sõin kahekäeviilu; ku ta ütest kül´lest lõigati, sis olli ta kikk, ku ris´ti otsast, sis olli kanik kui ta ühest küljest lõigati, siis oli ta kikk, kui risti otsast, siis oli kannikas (leivast). Vrd kiird, käär, muru2

kin´d <kinni, .kin´de> Hls, .kin´de <.kin´de, .kin´det> Krk
1. kindel; tihe ▪ tuule vuhin, mõtsa kahin, kin´dep ku kivine puukirst (mõistatus) tuule vuhin, metsa kohin, kindlam kui kivine puukirst (pähkel). Vrd .kindel, tiht
2. kinnine, endassesulgunud ▪ temä om nõnda kin´de, et kennigi tal manu ei saa tema on nii kinnine, et keegi talle ligi ei pääse. Vrd .kindine, kinneline
3. tahe, parajalt soolane ▪ sei kaits kolm räime äräde, nüid o süä kin´de sõin kaks-kolm räime ära, nüüd on süda kindel. Vrd tahe, tahekas

kõrrage
1. korraga; üheaegselt ▪ sikuteme kõrrage! sikutame korraga!; ta sei kõrrage kausi tühjäs ta sõi korraga kausi tühjaks. Vrd jutige, .juunig, kõrralti
2. järsku; äkki ▪ kõrrage läit´s ilm väega alvas äkki läks ilm väga halvaks. Vrd äkitselt
3. kohe; otsemaid; korrapealt ▪ miul ei tule nii asja kõrrage miilde mul ei tule need asjad otsemaid meelde. Vrd joonelt, kohald, kohe2, otse|kohe, sõna|päält

küdsäme <küdsäde, küdsä>
1. küpsema ▪ raasike aiga lastas kala ahjun küdsäde natuke aega lastakse kalal ahjus küpseda; ma sei kait´s küdsänut kardult ärä ma sõin kaks küpsenud kartulit ära; täo aaste kütsi vili aiksest tänavu küpses vili varakult. Vrd .särbüme, .valmime
2. küpsetama ▪ liha küdsäti niisama ja raeti liha küpsetati niisama ja praeti. Vt küdsäteme

laud <lavva, .lauda>
1. (sae)laud; ehitise, tööriista vms lauast osa ▪ maja olli laudege üle lüüt´ maja oli laudadega üle löödud; linamassinal olli laud ülevan, kos lina pääle panti ja massinga ala lätsive linamasinal oli laud üleval, kus lina peale pandi ja masinaga alla läksid || .kuutsle|laud koonlalaud; tormi|laud katuse räästalaud
2. surnulava ▪ tõise paneve surnu lavvule (pengi pääl lavva) ja peräst kirstu teised panevad surnud laudadele (pingi peale pandud lauad) ja pärast kirstu. Vrd .laudi3, laudsi, laut´s2
3. kaas, kate ▪ laud olli rihatse usse all ehen, looma kaitse ta sel aal olli, egä muud es kaitsete, varast sel aal es ole kate oli rehealuse ukse all ees, looma kaitse see sel ajal oli, ega muud ei kaitstud, varast sel ajal ei olnud. Vt kaas´ || raamatu laud raamatukaas
4. söögi-, kirjutus- jms laud ▪ pere is´t lavva man ja sei pere istus laua ääres ja sõi || leti|laud kõrgem lett kõrtsis või poes
5. leibkond ▪ antvärgi, toapoiss, kudsar, köögitüdruk vai virtin, nii olliv esi lavvan mõisaametnikud, toapoiss, kutsar, köögitüdruk või virtin, need olid omaette lauas
6. armulaud ▪ pühäbe olli kirkun pal´lu lavvarahvast, mitu lavva täüt pühapäeval oli kirikus palju armulaualisi, mitu lauatäit. Vt kirik

magusaste
1. magusasti ▪ sõsare magasive magusaste õed magasid magusasti
2. isuga ▪ poiss sei magusaste sedä leibä poiss sõi isuga seda leiba. Vrd maguste

mügel2 <müglä, .müklä> Trv Hel seebipära ▪ põrmadit mõsti iki müglage, tu sei kirbu ja põrmandu saive äste valges Hel põrandaid pesti ikka seebipäraga, see sõi kirbud ja põrandad said hästi valgeks. Vrd mugel, sast, seebi|perä

.niuhti Krk niuhti, kiiresti ▪ lait´s sei ku niuhti kikk ärä laps sõi kiiresti kõik ära. Vrd .liuhti, .näuhti, par`.nipsti, .siuhti

.paugam´ <.paugame, .paugamet> Trv suur tükk, kamakas ▪ katusse päält sadas suur paugam lumet katuse pealt kukkus kamakas lund; sulane sei ää paugame leibä sulane sõi hea suure tüki leiba. Vt .paakam

pilve|tük´k <pilve|tüki, pilve|tükki> limatükk rohul ▪ ku peni sei pilvetükki, sis ütelts, et läep ullus kui koer sõi lima rohu peal, siis öeldakse, et läheb hulluks

puuk4 <puugu, .puuku> Krk peer, puuks ▪ lait´s sei tuurit ubinit, tulli pal´lu puuku laps sõi tooreid õunu, tuli palju puuksu. Vrd piir´2, puss4

rogin <rogine, rogint> Krk ragin ▪ sii laud os katik lännü ku rogin see laud oleks raginal katki läinud; koer sei konti ku rogin koer sõi ragistades konti. Vrd kärin, ragin, rägin

.süümä ~ .süüme <süvvä, süü>
1. sööma ▪ latse, tulge nüid süümä! lapsed, tulge nüüd sööma!; ma ole söönu kikke ääd ja parembet ma olen söönud kõike head ja paremat; mõisa pere sei üten lavvan suuretare man mõisapere sõi ühes lauas peamajas. Vrd ivateme
2. piltl elatuma ▪ me sööme peost suhu (knk) me elame peost suhu (st ei ole tagavarasid). Vrd eläme
3. valutama; torkima; pistma ▪ akkap kül´le sehen süümä hakkab külje sees pistma. Vrd .tüükäme
4. hammustama, salvama ▪ küll kihulise sööve valuste küll kihulased salvavad valusti. Vrd .aukame, salume
5. närima; kahjustama; hävitama ▪ ma süüss ta ammaste vahel peenikses ma näriks ta hammaste vahel peeneks; nemä miut ku süüss ärä oma kadedusege nemad hävitaksid mind ära oma kadedusega; roste süüp ravva ärä urglikus rooste sööb raua ära poorseks; liivamaa süüp sõnniku ruttu ärä, maa jääp lahjas liivane maa sööb sõnniku ruttu ära, maa jääb lahjaks; na sööve miut, ku uisa näriv nad söövad mind, nagu ussid närivad. Vrd äviteme
6. piinama; vaevama; rõhuma ▪ ärä süvvä vanainimese süäd piltl ära piina vanainimese südant. Vrd .vaevame
7. pleekima; pleegitama ▪ päe süüp kik´k valges päike pleegitab kõik valgeks. Vrd .paistme