[MUL] Mulgi sõnaraamat

ani|sil´m1 <ani|sil´mä, ani|.sil´mä> Hls hanesilm (kangamuster) ▪ anisilmä kirjuge tetti palakit ja suurõõvit hanesilmakirjadega tehti voodilinu ja käterätte

ani|sil´m2 <ani|sil´mä, ani|.sil´mä> Krk pääsusilm (Primula farinosa) . Vrd eller|ein, jaani|lil´l, pääsukse|sil´m, sirgu|sil´m

kana|sil´m <kana|silmä, kana|.silmä> Krk konnasilm ▪ mõnel om varba köndi pääl seante pon´n, sii kutsuts kanasil´m mõnel on varbanuki peal selline punn, seda kutsutakse konnasilmaks. Vt konna|sil´m

keerd|sil´m1 <keerd|silmä, keerd|.silmä> Pst, keert|sil´m <keert|silmä, keert|silmä> Krk kõõrdsilm ▪ sii lait´s olli keerdsil´mege see laps oli kõõrdsilmne; tal om keertsilmä ken viltu nägemisege sel on kõõrdsilmad, kes [on] vildaka nägemisega. Vrd kiirt|sil´m, kõõrd|sil´m, õra|sil´m

keerd|sil´m2 <keerd|silmä, keerd|.silmä> keerdsilmus ▪ keerdsilmige saa tetä kõvempe veere keerdsilmustega saab teha kõvemad ääred (kudumisel)

kiili|sil´m <kiili|silmä, kiili|.silmä> Krk luulek kass ▪ tulliv kassi kiilisilmä (rahvalaulust) tulid kassid kiilisilmad. Vt kas´s, kissa

kiirt|sil´m <kiirt|silmä, kiirt|.silmä> kõõrdsilm ▪ kiirtsilmä om ken viltu nägemisege kõõrdsilmad on [neil,] kes viltu näevad (vaatavad kõõrdi). Vrd keerd|sil´m1, kõõrd|sil´m, õra|sil´m

kivi|sil´m <kivi|silmä, kivi|.silmä> kivisilm, auk ülemise veskikivi keskel, kust vili mõlema kivi vahele variseb ▪ terä jooseve kivisilmä terad varisevad kivisilma

konna|sil´m <konna|silmä, konna|.silmä> Krk
1. konnasilm, kõva ümmargune sarvnaha paksend ▪ konnasilmä om valuse konnasilmad on valusad. Vrd kana|sil´m
2. nahalõhe varba all ▪ konnasil´m om üit´s ragu varba kurgu all konnasilm on üks [naha] lõhe varba all

kõõna|sil´m <kõõna|silmä, kõõna|.silmä> Pst piltl väike klaasita lamp, tattnina ▪ kõõnasilmäl olli õige tilluk tuli tattninal oli õige tilluke tuli. Vt tatik2, tat´t|nõna

kõõrd|sil´m <kõõrd|silmä, kõõrd|.silmä> , kõõr´t|sil´m <kõõr´t|silmä, kõõr´t|.silmä> kõõrdsilm ▪ kel om kõõr´tsilmä, sii tõises kottel vaats, tõises kottel näge Krk kellel on kõõrdsilmad, see ühte kohta vaatab, teise kohta näeb. Vrd keerd|sil´m1, kiirt|sil´m, õra|sil´m

kõõr´t|sil´m vt kõõrd|sil´m

liias|sil´m <liias|silmä, liias|.silmä> paisuavaus, liigsilm, koht, kus veskitammilt vesi alla jookseb ▪ liiassilmäst juus´k vesi ala vesi jooksis liigsilmast alla; liiassilmäst tule vesi ratta pääle liigsilmast tuleb vesi [veski]ratta peale

nõgla|sil´m <nõgla|silmä, nõgla|.silmä> nõelasilm ▪ ta om nõnda kange, et läep võ nõglasilmäst läbi ta on nii kange, et läheb või nõelasilmast läbi

pikäs|sil´m <pikäs|silmä, pikäs|.silmä> kiiker, pikksilm ▪ ku pikässilmäge kaia, om linnu poja pesän nätä kui pikksilmaga vaadata, on linnupojad pesas näha

pudru|sil´m <pudru|silmä, pudru|.silmä> võisilm, sulanud või pudru keskel ▪ ommukus anti paksu putru ja pudrusil´m olli sehen hommikuks anti paksu putru ja võisilm oli sees

pulk|sil´m <pulk|sil´mä, pulk|.sil´mä> Hls punnsilm ▪ mis sa iki vahit, va pulksil´m mis sa ikka vahid, va punnsilm. Vt pun´n|sil´m

pun´n|sil´m <pun´n|sil´mä, pun´n|.sil´mä> punnsilm, punnis silmadega olend ▪ jänes om pun´nsil´mege jänes on punnis silmadega; mis sa pun´nsilm vahit! mis sa, punnsilm, vahid!. Vrd pulk|sil´m

põdra|sil´m <põdra|sil´mä, põdra|.sil´mä> Hel põdrasilm (kindakiri) ▪ miul om põdrasil´mä kirjäge kinda mul on põdrasilma kirjaga kindad

põlve|sil´m <põlve|silmä, põlve|.silmä> Hls põlvenukk ▪ poiss lei põlvesilmä nilvi poiss lõi põlvenuki marraskile

päevä|sil´m <päevä|sil´mä, päevä|.sil´mä> Krk päevasilm (sulailmaga) ▪ maaripäevä aig akkas päeväsil´m vett juuskme piltl maarjapäeva ajal hakkab päevasilm vett jooksma (läheb sulale); rästse tilguv, päeväsil´m joosep vett räästad tilguvad, päevasilm jookseb vett

.pääslikse|sil´m <.pääslikse|sil´mä, .pääslikse|.sil´mä> Hls pääsusilm (Primula farinosa) ▪ pääsliksesilmä kasvave ligi maad pääsusilmad kasvavad maa ligi. Vrd ani|sil´m2, eller|ein, pääsukse|sil´m, sirgu|sil´m

pääsukse|sil´m <pääsukse|sil´mä, pääsukse|.sil´mä> Trv Hel pääsusilm (Primula farinosa) ▪ pääsuksesil´mä om varajase, väikse punatse lillikse otsan pääsusilmad on varajased, väikesed punased õied otsas. Vrd ani|sil´m2, eller|ein, .pääslikse|sil´m, sirgu|sil´m

riim|sil´m <riim|sil´mä, riim|.sil´mä> piltl kriimsilm, hunt ▪ unti es või sedäsi ütelte, tulli riimsil´mäs kutsu hunti ei võinud nii [otse] nimetada, tuli kriimsilmaks hüüda. Vrd mõtsa|al´l, mõtsa|koer, mõtsa|peni, susi, un´t

sia|sil´m <sia|sil´mä, sia|.sil´mä> piltl seasilm, väike petrooleumlamp; nõrk tuli ▪ siasil´m an´ds vähä valgust seasilm andis vähe valgust

sil´m <silmä, .silmä ~ .sil´mä>
1. silm ▪ silmä lätsiv pääst vahkin silmad läksid peast vahtides (st silmad tahtsid vahtides peast välja tulla); ei tää mis silmäkse enne surma viil näeve ei tea, mis silmakesed veel enne surma näevad
2. silmus, aas ▪ võtat edimese varda päält kait´s sil´mä kokku! võtad esimese varda pealt kaks silma kokku!. Vrd aas, silmus || .saapa|sil´m saapanööri aas
3. iduauk, silma meenutav osa taimel ▪ kardule ei ole äste koorit, sil´mä om pähän kartulid ei ole hästi kooritud, silmad on peas (iduaugud välja lõikamata)

sil´m|näolt Hls Krk silmnäolt, otsejoones ▪ mia lätsi sil´mnäolt perrä, ma kavvest vaadi iki, näi neid vahel jälle ma läksin otsekohe järele, ma kaugelt vaatasin ikka, nägin neid vahel jälle. Vrd silmält

sirgu|sil´m <sirgu|sil´mä, sirgu|.sil´mä> Hel pääsusilm (Primula farinosa) ▪ sirgusilmä kasviv luha pääl pääsusilmad kasvasid luha peal. Vrd ani|sil´m2, eller|ein, jaani|lil´l, .pääslikse|sil´m, pääsukse|sil´m

sõra|sil´m <sõra|silm´ä, sõra|.sil´mä>
1. kõõrdsilm, kõõrdsilmne ▪ sii olli sõrasil´m poiss see oli kõõrdsilmne poiss. Vrd õra|sil´m
2. sõrasilm, pime klaasise läikega silm ▪ mede obesel om sõrasil´m, käre päeväge ta äste ei näe meie hobusel on sõrasilm, ereda päikesega ta hästi ei näe. Vrd sõra, sõrg|sil´m

sõrg|sil´m <sõrg|silmä, sõrg|.silmä> Krk sõrasilm ▪ obese võive kah sõrgsilmäge olla hobused võivad ka sõrasilmaga olla. Vrd sõra|sil´m

õra|sil´m <õra|silmä, õra|.silmä> Hel kõõrdsilm. Vrd keerd|sil´m1, kiirt|sil´m, kõõrd|sil´m