[MUL] Mulgi sõnaraamat

sobiteme <sobite, sobide> sobitama; kosja sobitama ▪ esämiis tulli kos´su sobiteme isamees tuli kosjasid sobitama; kik´k lõnga ollive peokinda sehen kokku sobitet kõik lõngad olid labakindal kokku sobitatud; na sobitive kauba kokku nad sõlmisid kauba. Vrd sobime1, sokuteme