[MUL] Mulgi sõnaraamat

suu1 <suu, suud>
1. suu ▪ amba om irvi suhun, ei lase müüdä minnä hambad on irevil suus, ei lase mööda minna (koera kohta). Vrd lõug, sut´t2
2. piltl suuvärk, kõneosavus ▪ ta om laia suuge, egä temä kinni ei pia ta on laia suuga, ega tema kinni ei pea (inimesest, kes palju räägib); lahke suu annap sõpru (vns) lahke kõne annab sõpru; ilma suud ei saa kennik kinni panna, las na kõnelev (knk) ilma suud ei saa keegi kinni panna, las nad räägivad (kuulujuttudest); suuge tiip suure linna, kätege ei kana pesä (knk) suuga teeb suure linna, kätega ei kana pesagi. Vrd suu|vär´k
3. piltl sööja; isik, olend ▪ neid suusit om jo pal´lu söömän neid suid on ju palju söömas. Vrd sööjä
4. piltl nägu ▪ nevä mõseva suid puhtes nad pesevad [oma] nägusid puhtaks; latsel om suu must lapsel on nägu must. Vt nägu1
5. ava, suue, miski suud meenutav ▪ Õhne jõe suuss om nigu Uvve Suisle mõisa ütessä versta Õhne jõe suudmesse on nagu Uue-Suislepa mõisa üheksa versta; ahju suu om är lagunu piltl ahjusuu on ära lagunenud (ei saa enam lapsi); mine pane kooba suu kinni! mine pane [keldri]koopa suu kinni!. Vrd mulk1, .suudjas