[MUL] Mulgi sõnaraamat

suvine <suvitse, suvist>
1. suvine; suvel sündinud, suvel saadud või korjatud ▪ na om suvitse latse puha nad on kõik suvel sündinud lapsed; suvine üü om lühike suvine öö on lühike; ma anni tüdrukul suvitsit villu ma andsin tüdrukule suviseid villu
2. leige, suvesoe ▪ las sääl tonnin lääp vesi suvitses piltl las seal tünnis läheb vesi leigeks. Vt .leige