[MUL] Mulgi sõnaraamat

kere|täis <kere|tävve, kere|täit> , kere|täüs <kere|tävve, kere|täüt>
1. kõhutäis ▪ ma sai keretävve süvvä ma sain kõhutäie süüa. Vrd kõtu|täedis, kõtu|täis, mao|täis
2. piltl keretäis, nahatäis ▪ tal om nüid keretäüs soolan tal on nüüd keretäis soolas (nahatäis oodata). Vrd koosa, naha|täis, .perse|täis, sagus´k1, sapus´k

kere|täüs vt kere|täis

mao|täis <mao|tävve, mao|täit> , mao|täüs <mao|tävve, mao|täüt>
1. maotäis, kõhutäis ▪ kon´tvõõras vitsut´ lavva man irmsa maotävve kutsumata külaline sõi laua juures suure kõhutäie; sai õege võetus üit´s opmani maotäis sai õige võetud üks opmani maotäis. Vrd kõtu|täedis, kõtu|täis
2. keretäis, nahatäis ▪ sa täät, et sa mu käest üte maotävve saat sa tead, et sa mu käest ühe keretäie saad. Vrd kere|täis, naha|täis, sabus´k, sagus´k1

naha|täis <naha|tävve, naha|täit> , naha|täüs <naha|tävve, naha|täit> nahatäis, keretäis ▪ sa olet nahatävve ärä tiinin sa oled nahatäie ära teeninud. Vrd kere|täis, .perse|täis, vat´t1

naha|täüs vt naha|täis

näpu|täis <näpu|tävve, näpu|täit Trv> , näpu|täüs <näpu|tävve, näpu|täüt Krk> näputäis ▪ pane näputäüs suula manu! pane näputäis soola juurde!. Vrd näpe

peo|täüs <peo|tävve, peo|täüt> peotäis, pihku mahtuv kogus ▪ pernan´ visas´ kardultel peotävve suula manu perenaine viskas kartulitele peotäie soola juurde. Vrd kamal, .kähkäm, ruhim

.perse|täis <.perse|tävve, .perse|täit> Krk, .perse|täüs <.perse|tävve, .perse|täüt> keretäis, nahatäis ▪ ta olli selle persetävve ärä tiinin ta oli selle keretäie ära teeninud; lait´s sai üte ää persetävve laps sai hea nahatäie [peksa]. Vrd kere|täis, naha|täis

.perse|täüs vt .perse|täis

puhu|täüs <puhu|tävve, puhu|täüt> , puhu|täis <puhu|tävve, puhu|täit> põuetäis ▪ küll sii om neit puhutäüsi puisten (knk) küll see on neid põuetäisi puistanud (korduva raseduse katkemise või katkestamise kohta)

pää|täüs <pää|tävve, pää|täüt> peatäis ▪ ma ole mitu päätäüt joba ikken ma olen mitu peatäit juba nutnud; ma sai temä käest üte päätävve juvva ma sain tema käest ühe peatäie juua

sel´lä|täüs <sel´lä|tävve, sel´lä|täüt> seljatäis ▪ sii sel´lätäüs olli mul küll rasse see seljatäis oli mul küll raske. Vrd .kandam

silmä|täüs <silmä|tävve, silmä|täüt>
1. silmatäis, väike hulk ▪ ma es saa selle jutu pääle silmätäüt magade ma ei saanud selle jutu peale silmatäitki magada
2. nõelatäis ▪ selle kirja tegemises lääp mitu silmätäüt punast lõnga selle mustri tegemiseks läheb mitu nõelatäit punast lõnga. Vrd nõglandus, nõglus, sirmus

suu|täis <suu|tävve, suu|täüt> , suu|täüs <suu|tävve, suu|täit> suutäis ▪ ma las´se pudelist kaits suurt suutäit, pimme läit´s pähä ma lasin pudelist kaks suurt suutäit, pime läks pähe (jäin purju); temä miul mitti suutäit ei ole lausnu piltl ta ei ole minule mitte suutäitki lausunud. Vrd sõõm

suu|täüs vt suu|täis

sängü|täüs <süngü|tävve, sängü|täüt> Krk nlj sängitäis, abikaasa ▪ egä oma sängütäüt sa ärä ei anna ega oma naist sa ära ei anna

süle|täis <süle|tävve, süle|täit> , süle|täüs <süle|tävve, süle|täüt> sületäis ▪ miul olli suur sületäis einu sel´län mul oli suur sületäis heinu seljas; pane tõine sületäüs tõisipidi, tõmba sidemek kinni, sedäsi õpats nuurt tüdrikut kubu kääntme pane teine sületäis teisipidi, tõmba sidemega kinni, niimoodi õpetatakse noort tüdrukut (hao)kubu tegema. Vrd .kahkam, .nuusam, .pahkam

süle|täüs vt süle|täis

tare|täüs <tare|tävve, tare|täüt> , tare|täis <tare|tävve, tare|täit> taretäis, rehetuppa mahtuv kogus ▪ ega rohkep neist linadest üle panna ei saa ku üit´s taretäüs viil ega rohkem neist linadest üles panna ei saa kui veel üks taretäis

täüs <tävve, täüt> , täis <tävve, täit>
1. täis, täidetud ▪ väike laut olli lehmi täis väike laut oli lehmi täis; pane veere riiki täüs! pane ääretasa täis!; mõtsavahil olli süä täüs lännu piltl metsavahil oli süda täis läinud. Vrd pilgeni
2. millegagi tihedalt v. üleni kaetud ▪ kehv eläjes, ken alampest peet talve, sii om vaklu täüs kehv loom, keda halvasti peetud talvel, see on vaklu täis
3. midagi täitev või kuhugi mahtuv kogus ▪ ma tõmmassi säält paar´ käpä täüt marju ma tõmbasin sealt paar peotäit marju; miul om üit´s vankre täüs rattit mul on üks vankritäis rattaid (st neli ratast); os mul ollu üit´s jala täüs maadki! oleks mul olnud üks jalatäis maadki!; ma magasi üte pää tävve piltl ma magasin ühe peatäie
4. täisväärtuslik, õige, päris ▪ ta ei ole peris täüs miis, ta seante taoline iki ta ei ole päris õige mees, ta [on] selline imelik ikka; temä täüs põllumiis iki tema [on] päris põllumees ikka. Vrd .puhta, .sel´ge
5. piltl purjus ▪ nüid om ennest ninda täüs võtten nüüd on ennast nii purju joonud. Vrd joonu, purjun, tinane

täüs|.ialine <täüs|.ialise, täüs|.ialist> , täüs|.iäline <täüs|.iälise, täüs|.iälist> täisealine ▪ noore tahave kippelt täüsialises saia noored tahavad kiiresti täisealiseks saada. Vt .ialine

täüs .tõmbame vt .tõmbame

umb|peo|täüs <umb|peo|tävve, umb|peo|täüt> umbpeotäis, kinnisesse pihku mahtuv kogus ▪ ku sa lõnga värmit, pane umbpeotäüs suula kah! kui sa lõnga värvid, pane umbpeotäis soola ka!

vahe|täüs <vahetävve, vahetäüt> üks käärpuu vahe (kanga käärimisel) ▪ mul om kolm käär´bu kõrda ja üits vahetäüs pääle Krk mul on kolm käärpuu korda ja üks käärpuuvahe peale