[MUL] Mulgi sõnaraamat

tähik1 <tähigu ~ tähiku, tähikut> ametlik tõend; tähtkiri ▪ ta an´d mulle piimä kotta tähigu ta andis mulle piima kohta sedeli (piima meiereis piima ära andmisel). Vt .tõendus, täh´t || lärmi tähik piltl õiendaja, tühja jutu ajala ▪ sii om va lärmi tähik, sii aa tühjä juttu Krk see on va õiendaja, see ajab tühja juttu. Vrd lara, laran´t, lartu

tähik2 <tähigu ~ tähiku, tähikut> valge lauguga lehm ▪ edimene lehm olli meil tähik esimene lehm oli meil valge lauguga