[MUL] Mulgi sõnaraamat

igävest, igäveste
1. igavesti, igaveseks ▪ sii om tõise igävest magame panden see on teise igaveseks magama pannud (st ära tapnud). Vrd aletig
2. pidevalt, jäädavalt ▪ põline talu, igäveste nende kähen ollu iidne talu, pidevalt nende käes olnud. Vrd järe|panu
3. piltl väga, tohutult, täiesti ▪ üit´s luvva kunts ärä kulunu igävest üks luuakonts, täiesti ära kulunud. Vrd jumalest, kogunist, .puhtest, tävvest

ihu|alasti ihualasti, täiesti paljalt ▪ ma pääsi ihualasti palavest tarest väl´lä ma pääsesin ihualasti põlevast majast välja; miis seis´ ihualasti sanna usse ihen mees seisis ihualasti sauna ukse ees

jumalest Krk päris, täiesti, tõesti ▪ nii jutu om jumalest õige need jutud on täiesti õiged. Vrd kohald, kuhald, peris, suisa, tõest

jäl´letult Pst sootuks, täiesti ▪ ta olli peris jäl´letult kadunu ta oli päris jäljetult kadunud. Vrd .puhtest, tävvest

kogunist, koguniste
1. koguni, lausa, päris ▪ sa piat tõttam, sa mud´u jäät il´däs kogunist sa pead kiirustama, sa muidu jääd päris hiljaks. Vrd kogundi, kogundist, koguni
2. täiesti, sootuks, päriselt ▪ me jääme nüid koguniste üü pääle me jääme nüüd sootuks öö peale; mea ole koguneste otsan ma olen täiesti otsas; ma änäp tagasi ei taha, sii om kogunist sinu, selle ma anna kogunist ärä ma enam tagasi ei taha, see on täiesti sinu, selle ma annan päriselt ära. Vrd .suutus, täielt, tävvest

läbi
1. läbi ▪ äbi om läbi älli maha joosnu Trv (knk) häbi on läbi hälli maha jooksnud (vastus küsimusele ”Kas sul häbi ei ole?”); miul läit´s tuu läbi kõrvu (knk) mul läks too läbi kõrvade (st ununes kohe); kolm päävä saa palgage läbi ja peräst vaate, kust saas kolm päeva saan palgaga läbi ja pärast vaatan [jälle], kust saaks (lisa)
2. kaudu; mööda ▪ tii läit´s läbi oru kõrtsi manu tee läks oru kaudu kõrtsi juurde. Vrd kaut1, .müüdä1
3. otsas, lõpukorral ▪ kikk elu om läbi kogu elu on läbi; mia ole ilma leeme kikk läbi söönü ja ilma lakatsi läbi lakkun (knk) ma olen [maa]ilma leemed kõik ära söönud ja ilma lakked ära lakkunud (st olen igasugust elu näinud); liha süvväs pakilt läbi liha süüakse ruttu ära. Vt otsan
4. täiesti; tervenisti ▪ ta om läbi aige, luutust ei ole, et ta terves saa Krk ta on täiesti haige, lootust ei ole, et ta terveks saab. Vrd kogunist, .puhtest, tävvest

.puhta Trv täiesti, päris ▪ leib om tarest puhta otsan leib on majast päris otsas. Vt .puhtani, Vrd puru2, põhjani, täielt, tävvest

.puhtani täiesti, üleni ▪ ta olli miut puhtani pal´las tennu ta oli mind täiesti paljaks teinud (st kõik ära võtnud); sõsar jäie rahast puhtani ilma õde jäi rahast täiesti ilma. Vrd .puhta, puru3, põhjani, täielt, tävvest

puru2 täiesti, väga ▪ sii lait´s olli puru tõbine see laps oli väga haige. Vrd .puhta, täielt, tävvest

põhjani
1. põhjani ▪ kaeva kaju põhjani! kaeva kaev põhjani!; juu kann põhjani, sii om üvä juuk´! (knk) joo kann põhjani, see on hea jook!
2. piltl täiesti, lõpuni ▪ temäl om raha põhjani läbi lüüd temal on raha täiesti läbi löödud. Vrd kogunist, .puhta, .suutus, täielt, tävvest

summa3 täiesti, hoopis ▪ sii om summa võõras miis see on täiesti võõras mees. Vrd .suutu

.suutu, .suutus täiesti, sootuks, hoopis ▪ ta olli miu suutus ärä uneten ta oli mind täiesti ära unustanud; jahu om suutus otsan, vaja veskel minna jahu on täiesti otsas, vaja on veskile minna; kapuste om suutu ärä kadunu kapsad on sootuks ära kadunud. Vrd .suutumas

täielt Krk täiesti, tervelt ▪ mede mõts om täielt ärä palanu meie mets on täiesti ära põlenud. Vrd .puhta, .puhtani, põhjani, täitsa, tävvest

täitsa, täitsä
1. täiesti, täitsa, tõepoolest ▪ ta olli täitsa terve ta oli täiesti terve; sii om täitsä õige jutt see on täitsa õige jutt. Vrd täielt, tävvelikult, tävvest
2. tubli, vahva; päris ▪ tal om kajot ka ehen, sii om täitsä purjepaat sel on kajut ka ees, see on päris purjepaat. Vrd kogunist, peris, tore, tubli, vahva

tävveliguld ~ tävvelikult uus täielikult, täiesti ▪ leib om tävveliguld valmis, võip väl´lä võtta leib on täiesti valmis, võib välja võtta. Vt tävvest

tävvest, tävveste täiesti, täielikult; päriselt ▪ mul om sii jutt tävvest alle meelen mul on see jutt alles täiesti meeles; sedä ma tääsi, et ma olli tävvest üleven seda ma teadsin, et ma olin täiesti üleval; peris tävveste ei lasta är kävvä päris täielikult ei lasta ära käia (õllest); ta pooli sõnu ütel´, peris tävvest ta es ütle väl´lä ta napisõnaliselt ütles, päris täiesti ta ei öelnud välja. Vrd jäl´letult, kogunist, .puhtest, täielt

umb|aher <umb|.ahtre, umb|ahert> umbaher, täiesti aher ▪ lehm jäi umbahtres lehm jäi umbahtraks. Vt aher1

.umbes Krk
1. huupi ▪ ma umbes kõnele, mea esi ei ole nännü, kõnele kuulujuttu ma huupi räägin, ma ise ei ole näinud, räägin kuulujuttu; akka umbes ütest kohalt niitme mud´u, akka või kesspaigast niitme hakka huupi ühest kohast niitma, hakka või keskpaigast niitma. Vrd umb|.määru, .uupi, uup|.määru
2. hrv täiesti, hoopis ▪ sii om umbes tõist muudu Krk see on täiesti teistsugune. Vrd tävvest, .umbsi

.umbsi, .umpsi
1. umbselt ▪ ku midägi sissi olet sorganu, aja umpsi üles, aaba ei ole kedägi Trv kui midagi sisse oled torganud [ihusse], ajab umbselt üles [paistetuse], haava ei olegi. Vrd .umsi
2. piltl täiesti ▪ sel om umpsi nahk maha tõmmat sel on nahk täiesti maha tõmmatud. Vt .umbes

veri|toores <veri|.tuure, veri|toorest> veritoores, täiesti toores ▪ es saa einäl midägi tetä, peris jumale veritoores alle ei saanud heinale midagi teha, päris jumala veritoores alles (ei saanud heina kokku panna, kuna see polnud veel kuivanud); mis_sa verituurit osse palutet! mis sa veritooreid oksi põletad!. Vt toores

üleni
1. üleni ▪ ma olli üleni pori täüs ma olin üleni pori täis; lait´s olli üleni punatsit täppe täüs laps oli üleni punaseid täppe täis; ka nii tallakse üleni kirivese kuat või kuat pal´t seere? kas sa need tallakesed kood üleni kirjud või kood ainult [kirjud] sääred?. Vrd üle|pää|kaala, üle|.üldsi
2. täiesti ▪ ma ole üleni aige ma olen täiesti haige. Vrd .puhtani