[MUL] Mulgi sõnaraamat

kuu|tõbine vt tõbine

tõbine ~ tõbin <tõbitse, tõbist>
1. tõbine, haige ▪ söönü engäs, tõbine oigas söönud [inimene] hingab, tõbine oigab; tõbine akkas joba tervet kandme (knk) haige hakkab juba tervet kandma (paraneb). Vrd .aige, vägin || kuu|tõbine kuutõbine ▪ är lasta kuud latsel pääle paista, lait´s jääs kuutõbitses Krk ära lase kuud lapsele peale paista, laps jääb kuutõbiseks. Vrd kuu|.aige; vii|tõbine vesitõbine ▪ viitõbine lammas, pää paistedet keväde, ku luhi kätte lää vesitõbine lammas, [sel on] pea paistetanud kevadel, kui [värske] õhu kätte läheb
2. piltl sünnitaja, nurganaine ▪ vanast tõbine viiti kolme päevä peräst sanna ja lait´s kah vanasti viidi nurganaine kolm päeva peale sünnitust sauna ja laps ka. Vrd tuhu|naine

vii|tõbine vt tõbine