[MUL] Mulgi sõnaraamat

ihu|tüü vt tüü

istmis|tüü ~ istmise|tüü vt tüü

kivi|tüü vt tüü

käe|tüü <käe|tüü, käe|tüüd> Krk käsitöö ▪ talve tetti rohkemp käetüüd talvel tehti rohkem käsitööd; näin mõist ilust käetüüd tetä vanaema oskab ilusat käsitööd teha. Vt käsi|tüü, näpu|tüü

käsi|tüü <käsi|tüü, käsi|tüüd> käsitöö ▪ noore ei armaste käsitüüd tetä noored ei armasta käsitööd teha. Vt käe|tüü, näpu|tüü

mõtsa|tüü vt tüü

näpu|tüü <näpu|tüü, näpu|tüüd> näputöö, (naiste) käsitöö ▪ miu nän´n tei peenikest näputüüd minu vanaema tegi peent käsitööd; miul miildip väegä näputüüd tetä mulle meeldib väga näputööd teha. Vrd käe|tüü, käsi|tüü

puu|tüü vt tüü

sohi|tüü <sohi|tüü, sohi|tüüd> Krk kõrvaltöö, haltuura ▪ sohitüüd tetti pühäbe kõrvaltööd tehti pühapäeval

tüü <tüü, tüüd>
1. töö, töötamine ▪ mea ai tühü temät mina ajasin teda tööle; tüü olli rasse ja elu kehv töö oli raske ja elu kehv; tüü tege pakki (knk) tööga on kiire; jõudu tüül! jõudu tööle!; ää riist om puul´ tüüd (vns) hea tööriist on pool tööd; kige alvepe tüüse om ahju kuru atmin, latse perse pühkmin, ümmert kivi niitmine kõige halvemad tööd on ahjukuru ahtmine, lapse tagumiku pühkimine, kivi ümbert niitmine. Vrd teenistus, toimetus
2. amet, töökoht ▪ miul om ütese tüüd ja kümnes näl´g (knk) minul on üheksa ametit ja kümnes nälg; mis sul nüit tüüss om? mis sul nüüd tööks on? (mis ametit sa pead?). Vrd amat, amet, ammat || ihu|tüü suguakt ▪ eit´s maha einte pääl, tegis´ ihutüüd heitis maha heintele, tegi sugu; .istmis|tüü ~ .istmise|tüü istumistöö ▪ ku näpu vahel tiit või kuat või õmlet, sii om istmistüü kui näpu vahel teed või kood või õmbled, see on istumistöö; kivi|tüü kivitöö, müüri ladumine; käe|tüü käsitöö ▪ temä mõist ilust käetüüd tetä tema oskab ilusat käsitööd teha; mõtsa|tüü metsatöö; põllutöö, välistöö ▪ mihe ollive mõtsatühün mehed olid metsatööl; näpu|tüü näputöö ▪ ketrust es panna näputüüss, sääl olli jalg kah abin ketramist ei peetud näputööks, seal oli jalg ka abiks; puu|tüü puutöö, tisleritöö ▪ ken puutüüd tege, kel põldu ei ole, sii om käsitüüline kes puutööd teeb, kellel põldu ei ole, see on käsitööline; väe|tüü füüsilist jõudu nõudev töö ▪ egä sii mõni väetüü ei ole, sii kerge tüü ega see mõni raske töö ei ole, see on kerge töö; väl´lä|tüü väline töö, põllutöö ▪ nüid om väl´lätüü äräde, nüid akkam rihet pesme nüüd on välised tööd ära tehtud, nüüd hakkame rehte peksma; õpigu tüü algaja töö ▪ mis sa vaadet, õpigu tüü alle! mis sa vaatad, algaja töö alles!

tüü|mark <tüü|marga, tüü|.marka> linase lõnga norm (mõisa viimiseks); igasugune peenike lõng ▪ egä talu pidi oma tüümarga mõisas viime, sii pidi nõnda peenike oleme ku jõhv iga talu pidi peenikese linase lõnga normi mõisasse viima, see pidi nii peenike olema kui jõhv; sii om peenike ku tüümark see on eriti peenike lõng; miu emä kedränu tuhkpeenikest tüümarka minu ema kedranud imepeenikest lõnga

tüü|miis <tüü|mehe ~ tüü|mihe, tüü|miist> töömees ▪ maja ehituse pääle olli palgat ää tüümehe majaehitusele olid palgatud head töömehed; sepp piab jõhvi päält nii tegeme, kudas tüümiis käsk sepp peab täpselt nii tegema, kuidas töömees käsib. Vrd .tüüline

tüü|riist vt riist

väe|tüü vt tüü

väl´lä|tüü vt tüü