[MUL] Mulgi sõnaraamat

taru <taru, taru> Hel
1. mesitaru. Vrd linnu|puu, mesi|puu, pak´k|puu
2. van vana õõnes puu (mis sobis mesilastaruks) ▪ sääl olli üit´s vana jäme taru seal oli üks vana jäme puu