[MUL] Mulgi sõnaraamat

tiba <tiba, tiba> tila, toru (nõu küljes) ▪ sii olli tibage kann see oli tilaga kann; nüssikul olli tiba kül´len lüpsikul oli toru küljes; pidude pääl olliv tibage poti ja ruusi, säält olli ää juvva pidudel olid tilaga potid ja kruusid, sealt oli hea juua. Vrd tibi2, tila