[MUL] Mulgi sõnaraamat

tii2 <tii, tiid>
1. tee ▪ tii olli käänuline tee oli käänuline; sõiten ärä oma jao suurt tiid müüdä edesi tagasi sõitnud ära oma osa maanteed mööda edasi-tagasi; nüit tullu na tii viirt müüdä nüüd tulnud nad tee äärt mööda; mis sul ädä olli ku sa minnä es saa, ka tii püstü olli aet Krk (knk) mis sul häda oli, et sa minna ei saanud, kas tee oli püsti aetud || kivi|tii kivisillutisega tee; küla|tii külatee ▪ mine siit külatiid müüdä, mis küla vahelt lää mine siit külateed mööda, mis küla vahelt läheb. Vrd tanum; säe|tii kordaseatud tee ▪ säält lää peris säetii, egä sii alamp ei oole sealt läheb päris kordaseatud tee, ega see kehvem ei ole; undi|tii kõrvaline tee ▪ kõrulin tii õigats unditiiss kõrvalist teed kutsutakse hunditeeks
2. teekond ▪ mea tõi seidse last ilma, katsmes jäi poole tii pääl mina tõin seitse last ilmale, kaheksas jäi poole tee peale (nurisünnitusest)
3. liikumissuund, liikumistee, liikumisjoon ▪ ku ammaste tii ei ole õige, sõs saag lõikap viltu kui hammaste liikumisjoon ei ole sirge, siis saag lõikab viltu || sae|tii saehammaste vahe (piki saagi); saetee ▪ vaadets ikki, ka saetii om ütelin vaadatakse ikka, kas saehammaste vahe on ühtlane