[MUL] Mulgi sõnaraamat

tiir <tiiru, .tiiru>
1. tiir, ring, rida ▪ kampsil om jälle üit´s tiir ärä koet kampsunil on jälle üks rida ära kootud. Vt siir2, Vrd sõõr´1
2. kord, järg ▪ tiiru müüdä pessim, kellel tiir vai jär´g tulli Krk järge mööda peksime, kelle kord või järg tuli (rehepeksust). Vrd kõrd1