[MUL] Mulgi sõnaraamat

tiriseme <tiriste, tirise>
1. tirisema ▪ kell nakkas tiriseme, sii tiraje kell kell hakkab tirisema, see tirisev kell; jõhvikune einämaa, vikat´ tirisep puitunud heinaga heinamaa, vikat tiriseb (niites). Vrd tirame
2. pirisema ▪ sääs´k tund inimese ärä aisust, sis tirises sääl kõrva man sääsk tunneb inimese ära lõhna järgi, siis piriseb seal kõrva juures. Vrd kimiseme, piniseme