[MUL] Mulgi sõnaraamat

arbelteme ~ arbeldeme <arbelte, arbelde> talitama, askeldama, toimetama ▪ ega siin pal´lu ämp arbelte ei ole, leib om kasta ja tua koriste ega siin palju enam toimetada ei ole, leivatainas on sõtkuda ja toad koristada. Vrd argeldeme, aseldeme, atserteme

argeldeme ~ argelteme <argelte, argelde> Pst toimetama, askeldama, talitama ▪ tüdriku argeldive taren tüdrukud toimetasid majas. Vrd arbeldeme, aseldeme, atserteme

askeldeme ~ askelteme <askelte, askelde> toimetama, askeldama; sehkendades aega viitma ▪ küll olli täembe askeldemist küll oli täna askeldamist; ei tii midägi, askeldep nindasamati, viit aja ei tee midagi, sehkendab niisama, viidab aja (ära). Vrd arbeldeme, argeldeme, aseldeme, atserdeme

kahmerdeme ~ kahmerteme <kahmerte, kahmerde> Krk Hel askeldama, toimetama ▪ ma kahmerde siin viil raasike ma toimetan siin veel natuke. Vrd arbeldeme, aseldeme, atserdeme, kaperdeme

kantseldeme ~ kantselteme <kantselte, kantselde> kantseldama, toimetama; õpetama ▪ temä taht iki nende lastege kantselte tema tahab ikka nende lastega toimetada. Vrd toimeteme, õpeteme1

kaperdeme ~ kaperteme <kaperte, kaperde>
1. koperdama, kooberdama ▪ mes sa sääl pimmen kaperdet, võta lamp üten mis sa seal pimedas koperdad, võta lamp kaasa. Vrd kooberteme1, köperdeme, kokerdeme, toperteme
2. saamatult töötama ▪ ta kaper´t kanga man terve talve, es saa koet ta töötas kanga juures terve talve, ei saanud kootud. Vrd kohmerteme
3. askeldama; toimetama ▪ ta om nõnda vana, ei saa muud kedägi tetä, kaperdep luumege ta on nii vana, ei saa muud midagi teha, askeldab loomadega. Vrd argeldeme, atserdeme, matserdeme1, müterteme, tokerdeme

kopitseme <kopitse, kopitse> nokitsema, tasapisi toimetama ▪ pere kopitses kikk õhtu maja man pere toimetab kõik õhtud maja juures. Vrd kõbisteme2, kõpitseme, nakitseme, nökitseme, vabritseme

kõrraldeme ~ kõrralteme <kõrralte, kõrralde>
1. talitama, toimetama ▪ esä olli joodik, emä pidi kikk kõrralteme isa oli joodik, ema pidi kõike toimetama. Vrd argeldeme, atserdeme, talliteme, toimeteme
2. organiseerima, korraldama ▪ na kõrraldive suure pidu nad korraldasid suure peo. Vrd .säädme, tegeme

mahkelteme <mahkelte, mahkelde> Hls Krk askeldama, toimetama; mehkeldama ▪ täempe olli miul nõnda pal´lu mahkeltemist täna oli mul nii palju toimetamist. Vrd mahkerdeme, mehkeldeme, mehkendeme

rändsuteme <rändsute, rändsude> toimetama, askeldama ▪ ku ütte puhku rändsutet, sis viga midägi ei ole kui ühtejärge askeldad, siis ei ole midagi viga. Vrd talliteme, toimendeme, toimeteme

talliteme <tallite, tallide>
1. toimetama, kodu ja majapidamistöid tegema ▪ temä om egäs puul pulman tallitemen, ristset tallitemen tema on igal pool pulmas toimetamas, ristsetel toimetamas. Vrd toimeteme, tokerdeme
2. talitama (loomi) ▪ mea pia õhtust tallitust talliteme mina pean õhtust talitust talitama; ka siul sii kari tallitet ei saa? kas sul see kari talitatud ei saa?; ma lää sigu talliteme ma lähen sigu talitama. Vrd paimendeme
3. korraldama ▪ valla talliteje tallits valla asju vallasekretär korraldab valla asju. Vrd kõrraldeme

tamberteme <tamberte, tamberde>
1. tamberdama, ringi tampima ▪ muutku tamberte pähle, aga maa edesi ei lää muudkui tamberda pealegi, aga maa ei vähene. Vrd müttäme1, .tam´pme
2. komberdama ▪ oben seante kinni jalage, tamberts Krk hobune [on] selline kange jalaga, komberdab. Vrd kamberdeme, komberdeme, kõmberteme, lamberteme, lämberteme
3. talitama, toimetama ▪ temä tamberdes terve päävä väl´län Trv tema talitas kogu päeva väljas. Vrd atserteme, talliteme, toimeteme, tokerdeme, vaterteme

toimendeme <toimente, toimende> Trv Hel toimetama ▪ temä om kange siatsit asju toimendeme ta on tubli selliseid asju toimetama. Vt toimeteme

toimeteme <toimete, toimede> Hel toimetama, talitama, askeldama ▪ tüdrik toimet´ kodun ja külän tüdruk askeldas kodus ja külas; enne pühi tulli pal´lu toimete enne pühi tuli palju askeldada. Vrd rändsuteme, sugame, talliteme, tamberteme, toimendeme

.tuume ~ .tuuma <tuvva, tuu>
1. tooma, kuhugi toimetama, kandma ▪ es saa säält kedäki enäp väl´lä tuvva, tuld olli laut täüs ei saanud sealt midagi enam välja tuua, tuld oli laut täis; tuu mike tahtenege! too millega tahad!. Vrd .kanme
2. kaasa tooma, kaasnema ▪ sügüs tõi pal´lu vihma sügis tõi [kaasa] palju vihma
3. välja võtma, välja tõmbama ▪ tuu oma vihk sahtlest väl´lä! võta oma vihik sahtlist välja!. Vrd .tõmbame
4. avaldama, esitama ▪ seitung tuunu sõnumit ajaleht toonud sõnumeid
5. esile kutsuma, põhjustama ▪ vihm tuu rüüsä mäest ala vihm toob kruusa mäest alla. Vrd tegeme
6. sünnitama, ilmale tooma ▪ ta akas´ last tuume ta hakkas last tooma. Vrd sünnüteme

vahuteme <vahute, vahude> Krk askeldama, energiliselt toimetama ▪ küll olli ta tuline vahuteme, vahva tegeme küll oli ta kiire toimetama, vahva tegema; et ta usin om, sis ta vahuts sääl kuna ta on usin, siis ta askeldab seal; laubasel päeväl om pernaisel vahutemist, egä egä päe vahute ei ole laupäevasel päeval on perenaisel toimetamist, ega iga päev [nii palju] toimetamist ei ole. Vrd vaterteme, vatsuteme2, võhvitseme

vedäme2 <vedäde, via ~ vea>
1. vedama, enda järel tõmbama ▪ obene vedäs´ vangert hobune vedas vankrit; temäl vedä sii elu iki tagaspidi (knk) temal veab see elu ikka tagurpidi (st läheb halvasti). Vrd .küüt´me, .tõmbame || kangast vedäme kangast käärima ▪ vanast käärpuid es_ole, sõs veeti seinä pääl kangast vanasti käärpuid ei olnud, siis kääriti seina peal kangast; kiilt vedäme keelt peksma ▪ temä om küll kiilt vedänu tema on küll keelt peksnud; .kihla vedäme kihla vedama ▪ nemä vedäsiv kihla mõne asja pääle nemad vedasid kihla mõne asja peale; .vinga vedäme pilvitama ▪ päe kat´te ärä, ta nagu vinga veap päike kadus ära, [ilm] nagu pilvitab (kui ähvardab sadama hakata); .silmi vedäme viirastust nägema ▪ inimesel veets silmi, sellel ei ole terve veri inimene näeb viirastust, sellel ei ole terve veri; ümmer vedäme petma ▪ temä om miut küll ümmer vedänu tema on mind küll petnud
2. kaupa või koormat kuhugi toimetama ▪ ommen saa akade sõnnikut vedäme homme saab hakata sõnnikut vedama; kalu veets võrkege kalu veetakse võrkudega; lääme elet vedäme! lähme rukkeid koju vedama!
3. tassima, kandma ▪ ma via pangiga kajo mant vett kodu ma vean pangega kaevu juurest vett koju. Vrd .tas´me, .tin´me

.viime ~ .viimä <viiä, vii>
1. viima, kuhugi toimetama ▪ viit põrgus talutüdär tõllage nindagu kõlinen talutütar viidud tõllaga kõlinal põrgusse; ma vii siut täembe kodu ma viin sind täna koju; ma lätsi linna piimä viimä ma läksin linna piima viima. Vrd .kanme, .tõstme || .enge .viimä hinge viima ▪ kos sa en´ge viimä läät seantse kül´mäge kuhu sa hinge viima lähed sellise külmaga; nurmikut .viimä piltl katsikul käima ▪ nurmikut viiti, sel naisel om laits ollu katsikul käidi, sel naisel on laps sündinud; sõna .viimä teadet viima ▪ temä lää vii sõna kätte tema läheb viib teate kätte
2. piltl kulgema, välja jõudma ▪ sii tii viivet mõtsa see tee viivat metsa

.viskame <visate ~ visade, .viska>
1. viskama, heitma; loopima ▪ ma visassi kivi maha ma viskasin kivi maha; ärge visade paprit laiali! ärge loopige pabereid laiali!. Vrd .eitme, .säihtäme || .kaala .viskame lõnga lühi ja pooli vahele heitma ▪ ok´k om sitt, ei saa kedräde, viskas kaala vokk on kehv, ei saa kedrata, viskab kaela; .kur´ge .viskame valetama ▪ kas viskat kur´ge või kõnelet õigust? kas valetad või räägid õigust?; lume .viskame lund sadama ▪ nüid akkas vär´sket lume viskame nüüd hakkab värsket lund sadama; maha .viskame külvama ▪ täempe om vaga ilm, täempe piap lina maha viskam täna on vaikne ilm, täna tuleb lina maha külvata; ma lää pääle lõunat, viska rüä maha ma lähen peale lõunat, külvan rukki maha; .sirpi .viskame rukkilõikusel sirpi viskama (et arvata, kes viljalõikajaist kõige varem sureb); .valmis .viskame kiiresti valmis tegema ▪ miu kondi ei lagune ninda pal´lu, et ma egäl saa valmis visate (knk) minu kondid ei lagune nii palju, et ma igaühel [töö kiiresti] valmis saan teha (öeldi, kui oli palju tööd, mida ei jõudnud kiiresti valmis teha); ärä .viskame nurisünnitama, enneaegu sünnitama ▪ tal olli pal´lu latsi, mõne olli ärä visanu tal oli palju lapsi, mõne oli nurisünnitanud
2. kiiresti või hooletult panema, võtma ▪ ooda seni raasik aiga, ku ma rõõva sel´gä viska oota seni natuke aega, kuni ma riided selga panen; kos sa visassit sel väidse? kuhu sa viskasid selle noa?
3. mingisse asendisse heitma ▪ viskam kondi kuhja maha, lasem sil´m kinni! (knk) viskame kondid kuhja maha, laseme silma kinni! (puhkama heitmisest)
4. kuhugi toimetama, minema sundima ▪ poig olli emä oma leväst ärä visanu poeg oli ema oma leivalt ära minema sundinud
5. levitama ▪ väl´län om tulekahju, paksu suitsu tule üles, vahel viskas tuld sekkä väljas on tulekahju, paksu suitsu tuleb üles, vahel viskab tuld sekka
6. mingi kehaosaga järsku hoogsat liigutust tegema ▪ ma viska käege ja lää ärä ma rehman käega ja lähen ära; ta nõnda uhke, ku ta lää, sõs viskas pääd ta nii uhke, kui ta läheb, siis viskab pead [taha]
7. kiiresti kasvama ▪ kuuse oo ninda pikäs visanu lühikse aage kuused on nii pikaks kasvanud lühikese ajaga. Vrd .tõukame
8. kiiresti käima või jooksma ▪ sii obene om ää viskame see hobune jookseb kiiresti. Vrd .elpäme, kerime, lemmeldeme, .sõrgame, vilguteme2