[MUL] Mulgi sõnaraamat

tuhin <tuhine, tuhinet ~ tuhind>
1. tuhin, hoog ▪ tuule tuhin tulli ja puhas´ rõõva nööri päält maha tuli tuulehoog ja puhus riided nööri pealt maha. Vrd tuhinus
2. tuju ▪ tal läit´s viha tuhin üle, nüid ta om jälle parep tal läks vihatuju üle, nüüd on ta jälle paremas tujus. Vrd tuh´v2, tuju