[MUL] Mulgi sõnaraamat

tuim1 <tuima, .tuima> tuim, tundetu ▪ na ollive tuima näoge nad olid tuima näoga; ergu vaimuge lait´s, aga raamadu pääle om ta tuim Krk terane laps, aga raamatud teda ei huvita; tuim oben, lüü roosak ku koti pihta (knk) tuim hobune, löö roosaga kui koti pihta. Vrd taoss, tuhmak, tume, tussak